Sisukord
Selles artiklis saate aru, mis on Freudi jaoks naudingu- ja reaalsuse printsiip, nii et lugege edasi, et sellest kõike teada saada!
RÕÕMUPÕHIMÕTE
Freudi isiksusteooria kohaselt, mida me juba arutasime, juhib Id-i. See tähendab, et Id on selle liikumapanev jõud. Me teame, et see, mida Id otsib, on inimese impulsside vahetu rahuldamine, mis omakorda võib olla iha või esmavajaduse iseloomuga. Kuna rõõmuprintsiip on Id-i liikumapanev jõud, siis võime järeldada, et tal on kuiAinus eesmärk on rahuldada meie primitiivseid impulsse, milleks võib olla näljaimpulss, vihaimpulss või seksuaalne impulss.
Pidagem meeles, et Freudi jaoks on Id inimese meele bioloogiline osa, mis on olemas sünnist alates. Nii nagu seda võib pidada kõige intensiivsemate inimlike motiivide päritoluks, on see vaimne instants, mis kipub kõige enam teadvustamata väljale mattuma.
Piisab sellest, kui tähele panna, kuidas indiviidid käituvad varases lapsepõlves. Selles faasis juhib indiviidi id. See tähendab, et kes juhib imiku tegevusi on naudingu printsiip, orienteerudes alati oma põhivajaduste rahuldamise mõttes. Väiksemad lapsed kipuvad nõudma oma vajaduste rahuldamist, nagu nälg, uni ja erinevad soovid. Ja nad teevad seda, arvestamata koha jaSee on tingitud sellest, et neis ei ole arenenud Ego, mis omakorda juhindub Tegelikkuse Printsiibist.
REAALSUSE PÕHIMÕTE
Kui Id juhindub naudinguprintsiibist, siis Ego juhindub reaalsuse printsiibist. Tema peamine ülesanne on rahuldada Id-i soove võimalikult suures ulatuses, kuid sotsiaalselt adekvaatsel viisil. Selles mõttes on reaalsuse printsiip vastandunud naudinguprintsiibile, kuid mitte tühistanud seda.sotsiaalse reaalsuse moraaliprintsiibid.
Tegelikkuse printsiip areneb, nagu ka Ego, isiksuse küpsemisest ja elust ühiskonnas. Kultuurilised aspektid ütlevad seega palju selle sisu kohta, mis täidab Egot, kuigi selle funktsioon on fikseeritud.
Ego, mida juhib reaalsuse printsiip, tegeleb ohu vältimisega ning indiviidi kohandamisega reaalsuse ja tsiviliseeritud käitumisega. Freud rõhutab lisaks, et ka eelteadvuse tasandit juhib reaalsuse printsiip.
Vaata ka: Lootusetus: põhjused, sümptomid ja kuidas seda ületadaNAUDINGU JA REAALSUSE PÕHIMÕTE
On üsna tõenäoline, et naudinguprintsiip on vastuolus psüühika teadliku tegevusega. Seda seetõttu, et see on pidevalt seotud ohu vältimisega ja indiviidi kohanemise tagamisega välismaailmas.
Kui meelt valitseb naudingu printsiip, mida siinkohal võib mõista kui soovide rahuldamise otsimist, siis oleme sunnitud tegutsema rangelt impulsiivselt. Me teame, et impulsiivsed tegevused eirab reegleid ega allu rangelt ratsionaalsele loogikale. On olemas toimimine, mis juhib naudingu printsiipi, seda võib nimetada "loogikaks" laiemas mõttes. Kuid see ei ole ratsionaalne loogika.
Vaata ka: Peeglifoobia (katoptrofoobia): põhjused ja raviSeega võime öelda, et reaalsuse printsiip ratsionaliseerib naudinguprintsiibi arhailisi impulsse, et piiritleda kultuuriliste reeglite alusel, milliseid neist impulssidest saab rahuldada, millal ja kus need on vastuvõetavad.
Freud järeldab seega, et kogu inimlik mõtlemine on ühelt poolt konflikt ja teiselt poolt kompromiss eelteadvuse (reaalsuse printsiip) ja alateadvuse (naudinguprintsiip) süsteemide vahel.