Erik H. Erikson (1902-1994) oli psühhoanalüütik, kes on kirjutanud asjakohaseid ideid isiksuse arengu, identiteedikriiside ja kogu elutsükli jooksul toimuva arengu kohta.

Erikson ja isiksuse areng

Taanis sündinud Erikson oli juut ja ei tundnud oma bioloogilist isa. Tema eest hoolitsesid tema taani ema ja saksa päritolu lapsendaja isa. Ta elas Saksamaal ja põgenes maailmasõdade puhkedes Ameerika Ühendriikidesse.

Esialgu tegi ta karjääri kunstnikuna, kuid hiljem pöördus ta Anna Freudi mõjul psühhoanalüüsi poole. Erinevad kriisid, mida Erik Erikson oma elu jooksul koges, tekitasid temas suuri mõtteid isiksuse konstrueerimise kohta.

Tänu sellele töötas Erikson välja oma isiksuse arengu teooria, mida on laialdaselt uuritud erinevates teadusvaldkondades ja mida käesolevas tekstis kokkuvõtlikult käsitletakse.

Isiksuse määratlus

Oxfordi keelte portugali sõnaraamatu kohaselt tähendab sõna "isiksus" psühholoogia valdkonnas "psüühiliste aspektide kogumit, mis ühikuna võttes eristavad inimest, eriti neid, mis on otseselt seotud sotsiaalsete väärtustega".

Isiksuseomadused, mis määratlevad, kes me oleme, on määratud:

• Bioloogilised tegurid: meie vanematelt geneetiliselt päritud pärand.
• Kontekstitegurid: sotsiaalse keskkonnaga suhtlemisel saadud kogemused.

Eriksoni jaoks on isiksus seotud: - tunnetusega, et ollakse ainulaadne, teistest erinev; - arusaam endast ja maailmast.

Psühhosotsiaalsed kriisid

Eriksoni jaoks areneb isiksus tervislikul viisil füsioloogilise kasvu, vaimse küpsemise ja suurenenud sotsiaalse vastutuse kaudu. Kogu seda protsessi nimetab ta "psühhosotsiaalseks arenguks". Isiksuse areng ei toimu siiski kõigil ühtemoodi.

Eriksoni arvates läbime "kriise", mis on sisemised ja välised konfliktid, mida kogeme suurte muutuste perioodidel, millega seisame silmitsi igas arenguetapis. A Seega on selle psühhoanalüütiku jaoks meie isiksuse tervislik areng seotud kriisihetkede hea või halva lahendamisega.

Epigeneetiline printsiip ja isiksuse areng

Psühhosotsiaalne areng järgib etappe, kus meie motoorsed, sensoorsed, kognitiivsed ja sotsiaalsed oskused lihvitakse, et tulla paremini toime meid ümbritseva maailmaga. Iga etapp, mida me kogeme, alates imikueast kuni vanaduseni, suurendab meie isiksuse omadusi.

Teine etapp on keerulisem kui esimene, kolmas sõltub teise etapi toimimisest ja nii edasi... Seda arengu kulgemist keerulisemates etappides nimetas Erikson "epigeneetiliseks printsiibiks".

Erik Eriksoni isiksuse arengu etapid Teades siis, et isiksus läbib üha keerukamaid kriise, et liikuda läbi arenguetappide, vaatleme nüüd Erik Eriksoni psühhoanalüütilise teooria kaudu meie isiksuses omandatud peamisi iseloomujooni:

Usaldus vs. usaldamatus ja isiksuse areng

Esimeses etapis, mis kestab sünnist kuni üheaastaseks saamiseni, on laps täielikult sõltuv hooldajaist, vajades teda toitmiseks, puhastamiseks ja turvatunde tekitamiseks.

Isiksus õpib oskust usaldada inimesi, kui temast hoitakse hästi, või usaldamatust, kui ta ei usu, et maailm ei suuda pakkuda seda, mida on vaja. Isiksuse poolt omandatud põhiline tugevus on Lootus, et maailm on hea.

Autonoomia vs. häbi ja kahtlus

Teises etapis, vahemikus 1-3 aastat, hakkab laps uurima keskkonda, haarates ja vabastades ümbritsevaid esemeid, säilitades või väljutades väljaheiteid ja uriini, kuid on endiselt täielikult sõltuv täiskasvanust. Isiksus on võimeline omama autonoomiat, kuid võib mõnikord tunda häbi või kahtlust, et ta teeb midagi valesti ja kannatab repressiooni. Isiksuse poolt omandatud põhiline jõud on Tahtmine midagi omada või teha.

Algatus vs süütunne

Kolmandas etapis, vahemikus 3-5 aastat, omandab laps uusi kognitiivseid ja motoorseid oskusi, olles veidi iseseisvam kui eelmises etapis ja kasutades neid sobiva või sobimatu käitumise eeskujuks (nt tüdruk, kes tahab näha välja nagu ema, või poiss, kes tahab näha välja nagu isa).

Soovin teavet, et registreeruda psühhoanalüüsi kursusele .

Loe ka: Juhend õnne leidmiseks: mida teha ja milliseid vigu vältida

Isiksus arendab rohkem initsiatiivi maailma avastamiseks ja tunneb Süütunnet, kui ta on alla surutud või käitub ebasobivalt, kuid võib mõnikord tunda Häbi või Kahtlust, kui ta teeb midagi valesti ja kannatab kättemaksu all. Isiksuse poolt omandatud põhiline tugevus on Eesmärk saavutada eesmärke.

Tööstus vs. alaväärsus ja isiksuse areng

Neljandas etapis, vanuses 6-11 aastat, astub laps kooli ja õpib uusi oskusi ja teadmisi, et teda kiidetaks, armastab näidata oma toodangut ja saavutusi, samuti tekivad esimesed sõprussuhted samaealiste lastega. Isiksus arendab võimet Tööstus või olla tunnustatud oma produktiivsuse poolest.

Kui teda ei julgustata edu saavutama või kui inimesed teda ei tunnusta, tekib temas teiste suhtes alaväärsustunne. Isiksuse omandatud põhiline tugevus on kompetentsus, oma oskuste edukas kasutamine ja kasulikkuse tunne.

Identiteedi ja rollide segadus; Viiendas etapis, 12-18 aasta vahel, astub nooruk puberteeti ning tema keha ja hormoonid teevad läbi suuri muutusi, alustades täiskasvanu keha omandamist. Ta püüab kujundada oma identiteeti, saada aru, kes ta on, mis on tema koht ja kelleks ta tahab saada - selleks koguneb ta sotsiaalsetesse rühmadesse, välistab teisi ja loob tugevad ideaalid. Isiksus kindlustab oma identiteedi või kogeb tõsist rollide segadust, nn "identiteedikriisi" noorukieas. Põhiline tugevus, mille isiksus on omandanud, on Lojaalsus oma arvamustele, ideedele ja oma "mina" suhtes.

Intiimsus vs. isolatsioon ja isiksuse areng

Kuuendas etapis, 18-35 aasta vahel, elab täiskasvanu iseseisvamat faasi, alustades produktiivset tööd ja luues intiimseid armastus- või sõprussuhteid.

Isiksus õpib tundma läheduse piire või kui ta ei saa selliseid hetki kogeda, siis kogeb ta isolatsiooni tunnet produktiivsetest sotsiaalsetest, seksuaalsetest või sõprussidemetest.

Põhiline tugevus, mille isiksus on omandanud, on armastus, mida ta arendab oma partnerite, perekonna ja töö vastu, kellega ta on seotud.

Generatiivsus vs. stagnatsioon

Seitsmendas etapis, vanuses 35-55 aastat, on täiskasvanud inimene küpsem ja valmis hoolitsema järgmiste põlvkondade eest, juhendades ja kasvatades lapsi, võttes vanemate rolli või asudes osalema kaubanduse, valitsuse või akadeemiliste ringkondade ühiskondlikes institutsioonides.

Isiksus arendab generatiivsust, st muret tulevaste põlvkondade pärast, või tunneb end stagneerituna, sest ta ei anna oma õppimisele, mida võiks edasi anda uutele põlvkondadele, õhku. Isiksuse omandatud põhiline tugevus on hoolimine iseendast ja teistest.

Terviklikkus vs. meeleheide

Isiksuse kaheksandas etapis, alates 55. eluaastast, tekitab vanadus sügava hinnangu kogu elu jooksul tehtule, mis toob kaasa rahulolu või pettumuse tunde.

Isiksus kogeb Terviklikkuse tunnet, täitumist sellega, mida on seni kogenud, või meeleheidet, et ei ole oma eluprojekti veel lõpule viinud.

Isiksuse omandatud põhiline tugevus on tarkus toime tulla eksistentsi kui tervikuga, selle saavutuste ja ebaõnnestumistega.

Soovin teavet, et registreeruda psühhoanalüüsi kursusele .

Järeldused isiksuse arengu kohta

Me järeldame, et Erik Eriksoni teooria esitab ideid isiksuste analüüsimiseks: - enesekindlad või äärmiselt umbusklikud, - autonoomsemad või kahtlevad, - kes on suurema algatusvõimega või tunnevad end kogu aeg süüdi, - kes on produktiivsed ja täidavad oma ülesandeid kergesti või tunnevad end teistest halvemana, - kellel on väljakujunenud identiteet või kes kogevad identiteedikriise, miskes suudavad suhelda lähedalt või eelistavad end isoleerida, - kes on mures teiste eest hoolitsemise pärast või on ajas halvatud, - kes on terved saavutatud tulemustest või kes on meeleheitel surma lähenedes.

Seetõttu on Erik Eriksoni asjakohasest isiksuse arengu teooriast lähtudes kogu käesoleva teksti jooksul võimalik mõtiskleda, millised kriisid on meil endil ja teistel hästi või halvasti lahendatud või teada saada, mis on selle või teise isiksuseomaduse põhjus.

Näidustused lugemiseks

1) Erikson. "Inimese kaheksa ajastut", raamatu "Lapsepõlv ja ühiskond" 7. peatükk (tema teooria kokkuvõtlik tekst).

2) Shultz & Schultz. "Erik Erikson: identiteediteooria", 6. peatükk raamatus "Theories of Personality" (sissejuhatus Eriksoni teooriasse).

Selle artikli on kirjutanud Raphael Aguiar. Teresópolis/RJ, kontakt: [email protected] - Lõpetanud psühhoanalüüsi (IBPC), arengu- ja õppepsühholoogia (PUC-RS) ja tegevusteraapia (UFRJ). Kliiniline praktika laste ja noorukite vaimse tervise valdkonnas.